Digitaaltehnoloogia ajastul saavad inimesed kõik oma uudised peamiselt internetiallikatest. Eriti noored veedavad palju aega sotsiaalmeedias ja internetis. Sellega on seotud mitu tõsist probleemi.
Vanemad ja haridusasutused ei saa tõhusalt kontrollida meedia mõju lastele, nende internetis veedetud aega, saadud infot ja selle kvaliteeti. Loomulikult on olemas mitmesugused programmid, mis piiravad internetis veedetud aega, kuid need ei suuda protsessi täielikult kontrollida. Läbimõeldud kontrolli puudumine toob kaasa mitmeid probleeme.
Enamasti on meedia kasutus kontrollimatu. See ei puuduta mitte ainult aega, mida laps veedab sotsiaalvõrgustikes, vaid ka infot, mida ta saab. Noori huvitava teabe kättesaadavus on ühest küljest kasulik, kuid teisest küljest võib olla ka kahjulik. See kehtib uudiste, huvipakkuvate päringute ja nn „soovituste“, st kogukondade, kanalite või blogide reklaamide kohta sotsiaalvõrgustikes. Laps ei saa mitte ainult kasulikke teadmisi, vaid ka teavet, mis ei ole eakohane ja mida ta ei suuda korralikult mõista. Selline kättesaadavus ja avatus võimaldab meedial vabalt kujundada noorte arvamusi ja väärtusi, mis ei ole alati kooskõlas tervisliku arengu ja terve mõistusega.
Probleemidest rääkides peaksime mainima ka noorte sotsiaalse arengu kahjustamist. Kindlasti on sotsiaalvõrgustikud muutnud suhtlemise palju lihtsamaks ja mugavamaks. Sõbrannaga suhtlemiseks ei ole vaja olla samas linnas või isegi riigis. Suhtlemine internetis on sageli palju lihtsam kui suhtlemine reaalses elus. Seal ei ole vaja jälgida vestluspartneri intonatsiooni, tema emotsioone, žeste, näoilmet ja seetõttu võib lihtsalt sõnumeid kirjutada. Suhtlemine elus on palju keerulisem. Kahjuks toimub sotsiaalsete suhtlemisoskuste kadumine. Vestluses reaalse inimesega ei saa panna naeratusnägu. Mõisted „lisada sõpradele“ ja „eemalda sõpradest“ tekitavad tunde, et reaalses elus on suhete loomine sama lihtne, mis ei ole aga nii.
Me positsioneerime end sotsiaalmeedias mõnevõrra teisiti kui elus. Sotsiaalsetes võrgustikes positsioneerime end mõnevõrra teisiti kui elus. Inimesed kaunistavad sageli oma elu, loovad uue kuvandi, huvid ja suhtlusringkonna. Selle tulemusel on oht, et virtuaalsesse kujutluspildi süvenetakse sedavõrd, et alati ei ole võimalik õigel ajal reaalsusesse tagasi pöörduda.
Pöördudes tagasi kontrollimatu meediakasutuse teema juurde, tasub märkida, et see tekitab sõltuvust, mis on seotud suure ajakulu tarbimisega. Mõne inimese jaoks on sotsiaalvõrgustikud suurepärane võimalus aega tappa, kuid teiste jaoks on see lihtsalt tundide raiskamine. Lõppude lõpuks saab seda aega kulutada palju rohkema kasuga. Eriti vastuvõtlikud on selle suhtes teismelised, kelle internetiühenduse puudumine võib tekitada tõelise vaimse „võõrutuse“. Sotsiaalvõrgustikest sõltuvuses olev inimene muutub vähem aktiivseks.
Meedia ja internet kujundavad aktiivselt noorte maailmavaadet, mõjutades nende poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi hoiakuid. See mõju on aga sageli ühekülgne, pärssides kriitilist mõtlemist ja juurutades stereotüüpe. Lisaks suhtlemisoskuste ja ühiskonnaga suhtlemise halvenemisele usuvad noored sageli kogu internetist saadud teavet, uskudes, et see on tõsi.
Meie kohustus ei ole vältida kogu meediat, vaid eemalduda neist, millel on negatiivne mõju, ja valida kasulikud ja ülespoole tõstvad meediakanalid. Tänapäeva ühiskonnas on meedia kõikjal ja selle mõju meie uskumustele, mõtetele ja tegudele on küll peen, kuid võimas. See, mida me lubame oma meelt täita, on lõppkokkuvõttes see, mis kujundab meid – me muutume selleks, mida me mõtleme. Meedia, mida me valime, mõjutab meid paratamatult – kas positiivselt või negatiivselt.
Ingrid Raudsepp, Narva Valimisvalvur
FOTO: Stocke Abode