Valemeedia levimine on hetkel olnud üks suurimatest probleemidest, mis Eestis elavate noorte seas pead on tõstnud. Valemeedia väljakammimiseks on küll koolid mõned tunnid andnud, aga seda on vähe ja ei minda väga detailseks. Räägitakse küll kui ohtlik see on, aga ei süveneta tõeliselt probleemi tagajärgedele.
Noored saavad uudiseid küll igalt poolt, aga ennemini läbi interneti ja sotsiaalmeedia. Probleem kooli tundides põhineb asjaolul, et tavaliselt õpetajad õpetavad, kuidas teha vahet valemeedia ja kollasel ajakirjandusel ainult niinimetatud “tähtsates” kanalites nagu näiteks: ajaleht, raadiod, peamised Eesti televisiooni kanalid, elektroonilised ajalehed.
On tõesti tähtis teada kuidas, sellistes kohtades valemeedia üles leida. Tõele otsa vaadates aga, on teatud juba üpriski kaua aega, et noored väga neid meediaportaale ei kasuta. Meediaportaale on tuhandeid ja sadades maailmakeeltes. Eestis elavad noored hangivad uudiseid, uusi teadmisi ja tõekspidamisi läbi sotsiaalmeedia kanalite, kus igaüks ilma mingisuguse kvalifikatsioonita saab postitada ükskõik mida, ükskõik mis keeles näiteks: Facebook, Instagram, VK, Youtube, Tik-Tok, Twitter ja veel.
Nendel kanalitel on ka kasutusel üpriski populaarne tööriist nimega algoritm, mille funktsiooni ja töö käiku noortele jüngritele vägagi ei taheta õpetada. Algoritm on üks põhiseid ajendeid, miks erinevate situatsioonide erinevad propagandad levivad nii kiiresti ja laialt eesti- ja venekeelsete noorte keskkondades.
Selline suur propaganda ja valemeedia levik võib tuua ja on toonud teatud keskkondades ebakõla eesti-, vene- ja muukeelsete noorte vahel. Ebakõlad soosivad näiteks stereotüüpiliste ettenägemuste tagasitulekut; keelebarjäärilist konflikti ja koostöölisuse tunnet ühiskonnas vähenemist. Sellised ebakõlad on algselt ohtlikumad eriti koolides, kus mitmekeelsed klassid on tavad.
Õnneks nende samade kanalite abil on võimalik ka reklaamida ja kutsuda kokku noori üritustele, seminaridele, koolitustele ja konverentsidele, kus saab tuua tähelepanu, ära tunda, rääkida tõsisemalt ja oma teadmised edasi viia kollase kirjanduse ja valemeedia suhtes just nende sotsiaalmeedia kanalites, mida noored tegelikult kasutavad.
Kuigi koolides õpetatakse aga mitte põhjalikult, kuidas tuvastada valemeediat rohkem riiklikel meedia kanalitel, siis väljaspool kooli olevad organisatsioonid loovad koolitusi ja seminare selleks, et tuvastada valemeediat sotsiaalmeedias, mida tänapäeva noored tegelikult rohkem kasutavad.
Christelle Mariely Rammul, Tartu Valimisvalvur
FOTO: Stocke Abode