Valimiste valvekoera rollist võib saada hüppelaud poliitiku karjäärile, arvab Kohtla-Järve gümnaasiumi 11. klassi õpilane Mario Polshin.
Tulevikus sihib ta kohta riigikogus, aga seda alles siis, kui on kogunenud piisavalt teadmisi ja elukogemust. Praegu vaatab ta teravdatud pilguga tänaste poliitikute tegemisi.
“Mind huvitab poliitika kujundamine Eestis ja oma kodulinnas Kohtla-Järvel. Osalesin Kersti Kaljulaidi demokraatia akadeemias ja juba esimesel kohtumisel sain aru, et poliitika ja ühiskonnas toimuv on mulle päris huvitav,” räägib Mario, kes on ka Kohtla-Järve noortevolikogu aseesimees ja Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilasesinduse president.
Seega oli loogiline samm võtta sel kevadel osa ka demokraatia ja poliitilise osaluse programmist, mis kasvatab noortest arvamusliidreid ja valmistas enne Euroopa parlamendi valimisi ette valimisvalvuriks. Nii on ta huviga jälginud valimiskampaaniaid, kuulanud debatte ja neid ka ise läbi viinud.
“Korraldasime koos noortevolikogu esimehe Artur Tšužasega debati Kohtla-Järve gümnaasiumis, kus olid kohal kõikide erakondade esindajad, välja arvatud Rohelised. Ise kutsusime poliitikud kohale, koostasime küsimused ja juhtisime diskussiooni,” meenutab Mario.
Kui palju teistele noortele poliitika ja Euroopa parlamendi valimised korda lähevad?
“On aktiivsed noored, keda poliitika kujundamine huvitab, aga kahjuks on väga raske jõuda nendeni, kes ei ole sellest üldse huvitatud või arvavad, et las poliitikud teevad poliitkat, ega mina ei saa nii kui nii midagi muuta. Nende vanematel on kadunud lootus midagi mõjutada, et linn muutuks positiivses suunas ja sama lootusetuse tunde on nad edasi andnud oma lastele. Seetõttu leiavad noored, et nende arvamus ei ole tähtis.”
Probleemidest tuleb rääkida otsustajatega
Mario ise usub, et kõik probleemid on lahendatavad, kui neist rääkida. “Kui on mingi mure, siis on sellest vaja lihtsalt rääkida ja mitte ainult oma sõprade ringis, vaid otsustajatega. Või koguda allkirju ja juhtida sellega probleemile tähelepanu.”
Mario on seda ise julgelt ka teinud. Kui haridus- ja teadusminister Kristin Kallas käis aprillis Kohtla-Järve gümnaasiumis koolipere ja lastevanematega kohtumas, küsis Mario, mis plaan on nende õpilastega, kes eestikeelsele õppele üle ei lähe. Ta tõi välja, et paljud 8. ja 9. klasside õpilased ei oska piisavalt eesti keelt ja neile on praktiliselt edasine tee kinni.
Mario sai vastuseks, et ministeeriumis on sellele palju mõeldud ja kui põhikooli lõpetaja ei soorita B1-tasemel eesti keele eksamit, tuleb tal tulevikus teha täiendav eesti keele õppe aasta enne õpingute jätkamist gümnaasiumis või kutsekoolis.
“Poliitikutel on mõnikord raske mõista tavaliste inimeste probleeme, kuna nad ei ela selles keskkonnas. Tallinnas on Ida-Virumaa vene emakeelega noorte probleeme raske mõista,” arutleb Mario, kes on mures selle üle, kuidas eestikeelsele õppele üleminek õnnestub, kui paljud õpetajad peavad ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ameti maha panema.
“Kas me leiame nende asemele piisavalt häid spetsialiste, sest õpetajaamet ei ole Eestis populaarsuselt TOP-3 seas? Minister kinnitas, et leitakse, aga mina kardan, et ei suudeta asendada kõiki õpetajaid, keda koolides praegu vallandatakse.”
Mario möönab, et Euroopa parlamendi valimistel on tähelepanu all teised teemad – julgeolek ja rohepööre. “Olen märganud, on rohepööre on väga emotsionaalne teema. Ühe küsimusena on üles kerkinud, kas peaks praegu suunama oma ressursse kliimale, samal ajal kui käib sõda ja julgeolek vajab suurt tähelepanu,” vahendab ta debattidel kuuldut. Oma poliitiku tee alustamiseks on Mariol plaan olemas. Ta soovib astuda Tartu ülikooli riigiteaduste erialale, ühineda Euroopa noorteühenduste liiduga ja kandideerida järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel. Umbes 30aastaselt võib mõelda ka juba riigikogu peale.
“Riigikokku kandideerin ainult sel juhul, kui ma olen täitsa kindel, et saan positiivses suunas mõjutada Eesti majandust ja julgeolekut. Selleks on vaja juba rohkem teadmisi ja elukogemust, sest tahan riigikogus olla inimene, kes toob sinna innovaatilisi ideid. Lihtsalt istuma ma riigikokku minna ei taha.”
Et kampaania vastaks heale valimistavale
Mario usub, et valimisvalvuriks olemine aitab noortel jõuda selgusele, kas nad tahavad oma elu poliitikaga siduda või mitte. Kokku on valimisvalvureid Ida-Virumaal ja Harjumaal kahekümne ringis. Teiste seas ka Narvast pärit Tartu ülikooli tudeng Ingrid Raudsepp ja Tallinna Ehte humanitaargümnaasiumi õpilane German Morris.
“Peame tagama õiglased valimised, jälgima, et ei oleks mingeid rikkumisi ja et inimesed, keda Euroopa parlamenti valitakse, täidaksid oma lubadusi, mida nad on valimiskampaania käigus andnud,” loetleb Ingrid oma ülesandeid.
Neiu pole varem poliitika vastu suuremat huvi tundnud, aga hakkas valimisvalvuriks, sest tahtis proovida midagi uut, arendada suhtlemisoskust ja saada praktikat artiklite kirjutamiseks. “Arvan, et ise ma tulevikus poliitikasse ei lähe, minu närvid ei peaks vastu, aga kõrvalt jälgida on huvitav,” kinnitab Ingrid.
Poliitikasse minek pole ka Germani eesmärk, kuid ta jätab otsad lahtiseks ja ütleb, et eks elu näitab. Valimisvalvurina loodab ta laiendada oma silmaringi, osaleddes avalikes aruteludes ning püüdes mõista, mis on poliitikute huvid ja eesmärgid. Valimisvalvurid hoiavad silma peal, et kampaaniad vastaksid heale valimistavale. Kampaania sündmustest ja sisust teevad nad igal nädalal kokkuvõtteid.
Et noored oskaksid rikkumisi märgata, said nad osaleda viiel koolitusel Narvas ja Tallinnas, kus nad muu hulgas õppisid analüüsima meediat ja poliitikute lubadusi. Lisaks toimus kuus avalikku arutelu, mille teemade seas olid demokraatia ja julgeolek, valimiskampaania väljakutsed, vihakõne ja inimõigused.
“Programmi peamine rahastaja on Briti Nõukogu, aga teeme koostööd Eesti noorteühenduste liiduga, kohalike omavalitsuste ja erinevate haridusasutustega, et pakkuda huvilistele kodanikuharidust. Meie peamine eesmärk on tõsta valijate teadlikkust ja kriitilist mõtlemist, et valimiskampaaniates domineeriksid põhjendatud argumendid, mitte demagoogia,” selgitab Sillamäe lastekaitse ühingu programmide juht Vassili Golikov.
Tema sõnul ulatub demokraatia ja poliitilise osaluse programmi “Noorte pilk demokraatiale ja Euroopa Parlamendi valimistele 2024” mõju Euroopa parlamendi valimistest kaugemale. “Varsti tulevad kohalike omavalitsuste valimised, kus 16+ noored saavad hääletada ja muuta kohalikku elu, tuginedes kriitilisele mõtlemisele. Tahaks, et valija oleks tark ja näeks läbi populismi, sest igal inimesel on õigus ja ka kohustus oma kogukonna ning ühiskonna eest seista.”
Sirle Sommer-Kaldal, ajakirjanik (Ida-Virumaa)
Foto: Matti Kamara (Pohjarannik)