Paljudes maailma riikides, sealhulgas Eestis, on noorte poliitiline osalus suhteliselt madal. See nähtus tekitab muret poliitilistele analüütikutele ja strateegidele, kes püüavad mõista põhjuseid ja leida viise, kuidas kaasata noori poliitilistesse protsessidesse.

Minu arvates on peamised tegurid järgmised

1. usalduse puudumine poliitiliste osalejate vastu

Sotsioloogilised uuringud ja 

küsitlused näitavad, et noored näevad poliitikat korrumpeerunud ja ebaefektiivsena, mis kujundab nende küünilisust ja apaatiat. Noored tunnevad sageli, et nende hääl ei ole oluline ja et poliitilised liidrid ei esinda nende huve. See skeptitsism, mida õhutavad regulaarsed korruptsiooniskandaalid ja valitsuste suutmatus lahendada pakilisi küsimusi, loob takistuse aktiivsele osalemisele.

2. Poliitilise kirjaoskuse puudumine

Teine oluline takistus on noorte vähene poliitiline kirjaoskus. Enamikus haridussüsteemides ei pöörata piisavalt suurt tähelepanu poliitilisele haridusele, mistõttu puuduvad teadmised sellest, kuidas poliitilised protsessid toimivad ja kuidas tõhusalt osaleda. Seda raskendab õpetajate erinev lähenemine sellele teemale. Ilma arusaamata demokraatia aluspõhimõtetest ja kodanikuühiskonna rollist ei mõista noored lihtsalt oma osalemise tähtsust.

3. Majanduslik ebastabiilsus ja meedia levik 

Viimasel ajal on noori tabanud majanduslik ebastabiilsus, sealhulgas suur tööpuudus ja madalad palgad. See paneb neid keskenduma pigem ellujäämisele ja otsestele finantsprobleemidele kui pikaajalistele poliitilistele muutustele. Majanduslik ebastabiilsus vähendab noorte juurdepääsu poliitiliseks aktivismiks vajalikele ressurssidele, nagu aeg, raha ja sotsiaalmeedia.

Viimastel aastakümnetel on sotsiaalmeediast saanud noorte jaoks peamine teabeallikas, mis on muutnud nende arusaamu poliitilisest aktivismist. Kuigi sotsiaalmeedia võib olla tõhus vahend mobiliseerimiseks ja teavitamiseks, aitab see kaasa ka pealiskaudsele lähenemisele poliitilistele küsimustele.

4. Sotsiaalsed tõkked ja kultuurilised hoiakud

Sotsiaalsed tõkked ja kultuurilised hoiakud mõjutavad ka noorte poliitilist aktiivsust. Paljudes kultuurides peetakse noori ebapädevaks, et teha tõsiseid otsuseid, mis viib nende seisukohtade marginaliseerimiseni. Sellised hoiakud võivad heidutada noori poliitikas osalemast, eriti kui nad puutuvad kokku vanemate põlvkondade halvustava suhtumisega.

Loomulikult on selle probleemi lahendamiseks vaja terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on parandada poliitilist kirjaoskust, majanduslikku olukorda ja usaldust poliitiliste institutsioonide vastu. Pikaajalise ja jätkusuutliku arengu edendamine on võimalik läbi aktiivse osalemise kodanikuelus, mis on muutunud eriti oluliseks eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste ajal. Noorte aktiveerimine ja nende kaudne kaasamine edusammudesse võib tagada noorte täieliku osalemise poliitilistes protsessides ja poliitika kujundamises.